Praeguse Lehe kohviku asupaigas on süüa-juua antud üle 50 aasta, ent millal täpselt toitlustusasutus avati, ei oska keegi enam öelda.

Lehe kohviku praeguse valge funktsionalistlikus stiilis ehitise asemel asus einelaua aegu roheline puumaja, mis oli lõpuks sedavõrd vana ja pehkinud, et jalad vajusid läbi põrandalaudade.

Nõukogude perioodil allus koht Rannahoonele ja siin tegutses staadioni einelaud. Tüübilt einelaud, aga sisult lihtne õllekas, kus kundedeks enamasti mehed ja kus peale kesvamärjukese, tapeti janu veiniga.

Nüüdne kohvikuhoone vahetas puitehitise välja 1970 ndate lõpus. Lehe kohvik oli Pärnus üks esimesi toitlustusasutusi, mis nõukogude perioodi järel erastati. Aastatel 1990–1991 juhtis staadioni einelaua Tarmo Valgepea, kes läinud Eesti spordi- ajalukku kõrgushüppajana.

Koht oli juba enne seda arenenud kohviku tüüpi toitlustusasutuseks.Menüüsse ilmusid käsitsi lõigutud friikartulid, praed ja desserdid ja et kohviku sisemus üleöö ei muutunud, käis suhtlus köögi ja saali vahel veel mõnda aega luugi kaudu, kust kokad road välja lükkasid.

Maja staadionipoolsel küljel paiknes jalgrataste laenutus- ja parandusruum, kuhu pääses eraldi uksest. Hiljem läks rattaäri pind uue köögi tarbeks.

Alati on Lehes kooreklops ja karbonaad kindla peale läinud, aga läbi aegade on olnud menüüs ka sedavõrd eksootilise hõrgutisi kui haikala- ja kängurupraad.

Ajaproovile on vastu pidanud lihtsad kodused toidud, mis muutunud Lehe kohviku kaubamärgiks ja mille truud austajad talvelgi kohvikusse tulevad. Eelmisel aastakümnel hakkas kohvik valmistama kulinaartooteid toidukauplustele. Praegu võib Lehe kohvikus valmistatud salateid osta kõigist Pärnu parimatest jaekaubandusettevõtetest.

Lehe kohvik on sobiv koht tähtpäevade ja ürituste korraldamiseks väiksemale seltskonnale, samuti saate meie tublide kokkade valmistatud külmlauad ja soojad toidud tellida kohvikust välja viimiseks ning ka gruppide toitlustamine ei ole probleem.

Meeldivaid elamusi,

Teie Lehe Kohvik